V janely2
V toit1
V toit3
V toit2
V toit4

Minust ja minu köögist lähemalt

Minu Koduköögi kujunemise lugu on pikk ja värviküllane.

Ma ise pean enda teejuhiks oma suurepärast ja kallist vanaema Ernat, ja temale järgnevalt siis paari sõbrannat, kellede köögis sai kätt proovitud – palju nalja ja huvitavaid roogi meisterdatud. Ja nüüdseks olen jõudnud Tõstamaale, kuhu olen rajanud oma kodu koos abikaasaga.

Olen sündinud ja kasvanud Pärnus. Suviti viibisin palju Ida-Virumaal vanaema Alla juures, kus sain kätt harjutada ehedate maatöödega nii laudas kui heinapõllul. Oma esimesed sammud toiduvalmistamisel tegin linnavanaema juures Uulus kus sain köögis tema juhendamisel toimetada. Samuti kasvatasime temaga koos peenramaal erinevaid juurikaid. See oli tore aeg kui sai 3 liitrise purgiga jalutatud läbi küla kruusaste tänavate lauta sooja piima järgi. Vanaema lasi piima hapnema ja sellest valmistasime paari päeva möödudes suus sulavaid imemaitsvaid pannkooke koos oma maasikatest tehtud toormoosiga.

Samuti meenub mulle oma pisikeste kätega sõtkutud tainas millesse sai ohtralt liha sisse masindatud ja sellest ahjus kuldkollaseid ja kõrbeda kattega lihapirukaid küpsetatud. Väga tore oli ka aeg ennem Jõule kui ahjus olid särisemas vervorstid, potis kaane all podises kartul ja laual oli keldrist üles toodud kallerdunud lihasült. Ning vanaemaga koos laua ääres kõike seda nautides. Ja nii ma neid mälestusi endas edasi kannan ja läbi oma küpsetiste ja söökide jagan neid ka teistega. Parimad mälestused vanaema aegadest ...

Mulle väga meeldivad maalähedased ja lihtsad oma tehtud söögid, mis on valmistatud käepäraste vahenditega ja rikastatud vanaema ideedega. „Minu jaoks on söök tähtis“, nii ütles ka vanaema. Ja kui sooja sööki parasjagu ei olnud siis enda tehtud leiba/saia oli kindlasti, sellele maalehma piimast valmistatud värske või peale ja kõhu sai täis ikka. Ja nii ütlen ka mina alati oma sõpradele, et meil nälga ei jää. Külmkapist või keldrist leiab alati midagi millest midagi kokku moogerdada.

Sööke valmistades ei jälgi ma niivõrd mõõtühikuid ja gramme, kui seda, et toit oleks maitsev ja rikkalik (isutekitav). Toidu tegemisel ei oska ma koonerdada ja tihtilugu juhtubki nii, et kõike saab lihtsalt nii palju, et tuleb minna naabrite ukse peale koputama või sõpradele helistada, et kõik potid-pannid ikka tühjaks saaks.

Teretulemast Janely Kodukööki!
Kodused ideerikkad toidud, mis on südamega tehtud!


Janely1